Karksi-Nuia lähedal Nuuda järve ääres asuva Nuuda talus Edgar ja Linda Laane peres kasvasid kaks poega – Rein ja Mati. Neist noorem, Mati sidus oma elu aiandusega. Tõenäoliselt sai ta selleks tõuke oma isalt, kes rajas oma kodu ümber roosi- ja õunaaia. Isalt õppis ta rooside silmastamist ja teisi tarvilikke tarkusi.

Mati Laane sündis 16.juulil 1946.a. Ta õppis Nuia Mittetäielikus Keskkoolis 1954.-1961.a., Räpina Aiandustehnikumis 1961.-1966.a., Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat 1966.-1971.a. ja hiljem 1979.-1982.a. Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri. Peale ülikooli töötas 1971.-1975.a. Tartu Ülikooli klubi direktorina ja järgneval kahel aastal linna haljastusosakonnas.

Tartus leidis Mati omale vaimse kaaslase, ajaloo haridusega Mari – sõprusest sündis varsti abielu. Alates 1977.a. oli Mati ja Mari elu seotud Tallinnaga ja selle haljastusega. Mati töötas aednikuna, haljastusmeistrina, vanemarhitektina, juhtiv- insenerina ja projekti peaarhitektina. Ta on koostanud Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, Võru, Paide ja osalt Narva haljastuse perspektiivplaane. Samuti kavandas ta eraaedu ja asutuste ümbrusi ning haljasalasid – näiteks Tartu Ülikooli Botaanikaaia rosaariumi (1968) ja Rahvusraamatukogu ümbruse haljasala (1992).

Mati ja Mari Laane koostöös kujunes ja ajakohastus eestlaste arusaam aiandusest ja eeskätt ehisaiandusest. Mati Laane on seotud ajakirja „Aiandus. Mesindus" (1989-1991) ja „Aianduse ajakiri" (1991-1992) väljaandmisega. Avaldanud huvitavaid kirjutisi ajakirjas „Eesti Loodus".

 Mari ja Mati Laane koostöös on ilmavalgust näinud raamatud „Põõsaraamat" (2005). Inglise keelest on tõlgitud „Praktilise aiarajaja käsiraamat" ja „Praktilise aiapidaja käsiraamat".

Mahult tüsedamad ja neis sisalduva teabe kaalult olulisemad on käsiraamatud. Nende koostamisel osaleb alati rühm autoreid. Mari ja Mati Laane on seotud „Aianduse praktiline käsiraamat" (2008), Eesti oludele kohandatud „Aianduse entsüklopeedia" (2010). Eesti aianduslikku kirjavara rikastas „Täielik aianduse käsiraamatu" (2003) koostamine või väljaandmine. Raamatu sisu väärtust ja nende vajalikkust näitab kordustrükkide väljaandmine. „Iluaianduse käsiraamatust" (491 lk.) anti välja kolmas täiendatud ja parandatud trükk 2005.a. Niisugust eesti lugeja /tarbija tunnustust on pälvinud väga üksikud trükised.

Mulgi valla raamatukogudest on võimalik laenutada eelnimetatutest kahte, kolme  teost.

Mati Laane kuulub Räpina Aianduskooli kauaaegse õpetaja Adolf Vaigla koolkonda, kes oli eeskujuks ilutaime sortide kollektsiooni loomisel. Tallinnas, Kloostrimetsas Mati Laane kollektsioonis registreeriti 1977.a. 745 taksonit, neist okaspuid 113 ning lehtpuid ja -põõsaid 632 taksonit. Tollal oli M. Laane taimekogu taksonite arvult puittaimede erakollektsioonidest Eesti suurim ning Tallinna Botaanikaia järel suuruselt teine.

Mati Laane hobideks oli ajalugu ja kultuurilugu. Juba noorpõlves oli tal välja joonistatud Karksi-Nuia ümbruse vanemate perekondade sugupuud, sealhulgas ka allakirjutanu perekonna sugupuu. Mati Laane kultuurihuvi on saanud kirjandusliku kuju raamatus „Andekuse geen baltisaksa ja eesti suguvõsades" (2013). Bioloogi vaatevinklist on ta jälginud baltisaksa perekondade põlvnemist ja tõenäolist seost eesti perekondadega. Kaks sajandit tagasi oli üpris sagedane, et mõisa teenijad said mõisahärrade või nende poegadega vallaslapsi, et aadel tunnistas ristivanematena oma osalust ja aitas oma last paremini koolitada tehes kasulaste isale soodustusi või toetades haridusteel. Kuigi puuduvad geneetilised uuringud, vihjab Mati Laane Fr. R. Kreutzwaldi, E. Bornhöhe, E. Vilde, Fr. R. Faehlmanni jt. geneetilist seotust baltisakslastega.

Mati Laanele oli kõik Mulgimaasse puutuv väga südamelähedane. Isakodus kõneldi mulgi keeles ja Mati valdas oma emakeelt täiuslikult. Ta oli kauaaegne Mulgi Seltsi Tallinna osakonna liige ja „ Mulkide almanahhi" autor.

Mati Laane suri 78-aasta vanusena Tartus 24.jaanuaril 2025.a.

Nüüd ta puhkab oma kalli abikaasa kõrval Puhja kalmistul. Mulgimaale jäänud sugulased, sõbrad ja koolikaaslased jäävad leinama Mati Laanet.

 

Toivo Univer